Paneb ikka ja jälle imestama, kui ruttu me uute asjadega harjume. Pean silmas ennekõike igapäevaseid asju. Mu elukoha kääksuv uks, mu igapäevane teekond üle Toomemäe, trepist üles, trepist alla, lõõskav päike. Ehk on asi põhjapoolses asukohas, aga 25 soojakraadi tunduvad Eestis kuidagi soojematena kui Berliinis.
Kuradisild, Inglisild, Suudlevad tudengid. Viltune maja.
Ja viltune maja on tõepoolest hullupööra viltu. Kui Raekoja platsi poolt vaadata, on see 5,8% vasakule viltu. See on peaaegu kaks kraadi rohkem viltu kui Pisa torn! Siiski ei torka see, kui oled sealt juba oma korda kolm mööda kõndinud, enam üldse silma. See lihtsalt on viltu. Põhjus on muide sama, mis Pisa torni puhul: soine ja pehme pinnas. Tartu viltune maja ehitati 1793, pool sellest toetub vanale linnamüürile, teine pool vaiadele. Ja näha on, et need ei paikne soises pinnases ühtviisi ühetasaselt.
Loe edasi “Lilly ja kunst”