Kultuur on nagu liim

Paar päeva tagasi oli mul võimalus vestelda linnapea Urmas Klaasiga. Ta võttis mu vastu raekojas, oma kabinetis teisel korrusel. Seinal ripub õhufoto Tartust, riiulil säravad Euroopa Liidu lipu tähed, kirjutuslaua taga on sinakashall kott-tool, millele on kirjutatud Klaasi eesnimi. Tavaliselt näeb Tartu linnapea siin aknast välja vaadates inimesi Raekoja platsil kõndimas, praegu on aga vaate blokeerinud hiigellava. Kultuuripealinna üritused.

Härra Klaas, Saksamaal ja Eestil on pikk ühine
ajalugu. Raekoja, kus me praegu vestleme, ehitas Rostockist pärit arhitekt,
kuni 1917 olid paljud linnapead baltisakslased. Meie intervjuu on saksa keeles.
Milline on Teie isiklik suhe Saksamaaga?

Loe edasi “Kultuur on nagu liim”

Annelinn

„Siin ta elaski, Annelinna kõige kuulsam jäätiseonu,“ ütleb Jordi, ja näitab majale teisel pool tänavat. Renoveeritud paneelmaja, viis korrust, rõdud tänavapoolsel küljel. Jäätiseonu ei paista siis kuskil. „3, 2, 1,“ loeb Jordi, ja seejärel me hüüame kooris: „Jäätist!“ Päris üleval avatakse kinniehitatud rõdu aken, keegi naine vaatab alla, käes roosa ümbrispakendiga jäätis! Ta laseb sel alla potsatada, Jordi püüab selle peaaegu kinni.

Oli see juhus? Jäätiseonu lugu on tõsi, ülejäänu aga on osa linnaekskursiooni kuues teatrietendusest „Läbi linna“. Seda kantakse ette keset Annelinna paneelikaid, näitlejate ja elanike – ja meie poolt. Olen osa grupist, kes järgneb Jordile läbi Annelinna

Loe edasi “Annelinn”