Rubriik: Linna ajalugu

Johannes Gutenberg käis vaktsineerimas

Kõige meelsamini veedab boss aega raamatupoe ees. Tema lemmikkohaks on tumesinine juba kaunikesti ära kraabitud tugitool, millel lebab roheline padi. Karmen Otu teeb Johannes Gutenbergile pai. Ühtegi üritust polevat olnud lihtsam organiseerida kui Johannese kümnendat sünnipäeva. Johannes on Aparaaditehase vanim asukas – „meie boss ja kogukonnamänekas“, ütleb Karmen. Karmen on Johannese kolleeg, tegeledes Aparaaditehase turundusega. Parim viis inimestega jutu peale saamiseks on küsida: „Kas te Johannes Gutenbergi teate?“ ütleb Karmen ja naerab, nii et lokid värisevad.  

Aparaaditehase salaboss on nimelt must-valge isakass.

Loe edasi “Johannes Gutenberg käis vaktsineerimas”

Kirjad seinal

Mida korrus edasi, seda kitsamaks trepp läheb, puitastmed kriuksuvad üha enam. Kui siis näen enda kõrval seinast välja ulatumas tumedat ja massiivset, umbes käsivarrejämedust prussi, tean, et see kuulutab päralejõudmist. Minu ees oleva ukse taga on Tartu Ülikooli peahoone pööning. Uks lahti, uks kinni, hämarus, katust kandvad sarikapalgid, laudadest rada, veel üks uks. Selle taga ruum. Kaks pisikest akent, voodi, laud, tool, nurgas kemps. Ruum on parasjagu nii suur, et seal mahub edasi-tagasi kõndima.

Seinad on täis joonistatud ja kirjutatud. Näiteks on seal saksakeelne kiri: Ein Fehler ist im Schöpfungsplan, dass man im Schlaf nicht trinken kann [Üht viga peidab endas loomislugugi, et unes juua ei saa mitte sugugi]

Loe edasi “Kirjad seinal”

Kultuur on nagu liim

Paar päeva tagasi oli mul võimalus vestelda linnapea Urmas Klaasiga. Ta võttis mu vastu raekojas, oma kabinetis teisel korrusel. Seinal ripub õhufoto Tartust, riiulil säravad Euroopa Liidu lipu tähed, kirjutuslaua taga on sinakashall kott-tool, millele on kirjutatud Klaasi eesnimi. Tavaliselt näeb Tartu linnapea siin aknast välja vaadates inimesi Raekoja platsil kõndimas, praegu on aga vaate blokeerinud hiigellava. Kultuuripealinna üritused.

Härra Klaas, Saksamaal ja Eestil on pikk ühine
ajalugu. Raekoja, kus me praegu vestleme, ehitas Rostockist pärit arhitekt,
kuni 1917 olid paljud linnapead baltisakslased. Meie intervjuu on saksa keeles.
Milline on Teie isiklik suhe Saksamaaga?

Loe edasi “Kultuur on nagu liim”

Arhiiv

Rahvaloendus? Kas tookord korraldati rahvaloendusi? Teen suured silmad ja üha suuremaks need lähevad. Rahvaloendus, see tähendab ametlikult kogutud andmeid, statistiliselt analüüsitud ja esitatud. Vähemalt nii ma seda endale ette kujutan. Ma tahan teada, milline oli Tartu ja Tartu ümbruse rahvastik 19. sajandil, puht arvuliselt.

Tartus polevat peaaegu üldse baltisakslasi olnud – nii mulle keegi paari nädala eest rääkis, üritades piltlikustada viit protsenti. Aga samas loen ma igal pool baltisaksa teadlastest, kirjanikest, poliitikutest, ehitusmeistritest. Karl Ernst von Baer (nö Põhjamaade Alexander von Humboldt), Johann Heinrich Bartholomäus Walther (Tartu linnaehitaja, koostas mh raekoja projekti), Georg von Oettingen (linnapea 1878–1891), Carl Schirren (ajaloolane, professor ülikoolis). Nimekiri võiks lõputult jätkuda – meestega. Naisi ei kohta ma ajalooraamatutes peaaegu kunagi.

Loe edasi “Arhiiv”