Rubriik: Linna tundmaõppimine

Johannes Gutenberg käis vaktsineerimas

Kõige meelsamini veedab boss aega raamatupoe ees. Tema lemmikkohaks on tumesinine juba kaunikesti ära kraabitud tugitool, millel lebab roheline padi. Karmen Otu teeb Johannes Gutenbergile pai. Ühtegi üritust polevat olnud lihtsam organiseerida kui Johannese kümnendat sünnipäeva. Johannes on Aparaaditehase vanim asukas – „meie boss ja kogukonnamänekas“, ütleb Karmen. Karmen on Johannese kolleeg, tegeledes Aparaaditehase turundusega. Parim viis inimestega jutu peale saamiseks on küsida: „Kas te Johannes Gutenbergi teate?“ ütleb Karmen ja naerab, nii et lokid värisevad.  

Aparaaditehase salaboss on nimelt must-valge isakass.

Loe edasi “Johannes Gutenberg käis vaktsineerimas”

Maailma rajus

Enne sõda olin ma: naerunägu.

Nüüd olen ma: kurb emotikon.

Kaks tahvlit, kaks lausealgust, nende all sedelid, mida igaüks võib täiendada sellega, mida ta just parasjagu tunneb. Keegi on kirjutanud: „Enne sõda töötasin ma pangas.“ Ja selle kõrval seisab: „Mul ei ole praegu tööd, ma muretsen oma perekonna pärast Kiievis, mul on hirm.“

Järsku muutub kultuuripealinna moto brutaalselt tõeliseks. Arts of Survival. Ellujäämise kunstid.

Loe edasi “Maailma rajus”

Annelinn

„Siin ta elaski, Annelinna kõige kuulsam jäätiseonu,“ ütleb Jordi, ja näitab majale teisel pool tänavat. Renoveeritud paneelmaja, viis korrust, rõdud tänavapoolsel küljel. Jäätiseonu ei paista siis kuskil. „3, 2, 1,“ loeb Jordi, ja seejärel me hüüame kooris: „Jäätist!“ Päris üleval avatakse kinniehitatud rõdu aken, keegi naine vaatab alla, käes roosa ümbrispakendiga jäätis! Ta laseb sel alla potsatada, Jordi püüab selle peaaegu kinni.

Oli see juhus? Jäätiseonu lugu on tõsi, ülejäänu aga on osa linnaekskursiooni kuues teatrietendusest „Läbi linna“. Seda kantakse ette keset Annelinna paneelikaid, näitlejate ja elanike – ja meie poolt. Olen osa grupist, kes järgneb Jordile läbi Annelinna

Loe edasi “Annelinn”